A.I.V.O. | 22. nov 2009
Kanadas elab ühe kaitseala tarandikus elevant. Hiiglasel on kuri loomus ning inimesed hoiduvad temast eemale, sest elevant müksab neid igal võimalikul juhul londiga. Reservaadi juhtkond ei tea, mida loomaga peale hakata. Zooloogid soovitavad ta llihtsalt rahule jätta. Elevant sattus kaitsealale piirilt, kus ta peeti koos peremehega kinni, sest too oli tahtnud neljajalgset salaja välismaale sokutada. [...]
A.I.V.O. | 22. nov 2009
Suurbritannia parlamendis kiideti heaks projekt korraldada järgmise sajandi algul rahvusvaheline näitus. Asja eestvedajate mõtte kohaselt peaks sellest kujunema suurim näitus, mis on kunagi meie planeedil toimunud. Küllastajatele antakse ülevaade inimkonna saavutustest viimaste sajandite jooksul. Maailmanäitus avab uksed 1. mail 2001.
A.I.V.O. | 22. nov 2009
Bretagne’is (Prantsusmaa) otsustasid 450 meest näidata, et nad pole sugugi viletsamast puust kui nende eelkäijad. Nad ajasid püsti 19 tonni kaaluva menhiri (kõrge obeliskitaolise kivi). 9000 pealtvaatajat nägid, kuidas teise katsega – esimene äpardus – tehti kavandatu teoks. Kuni 20 meetri kõrgused menhirid, mis sageli paiknevad ridamisi või sõõrjalt kuuluvad Bretagne’i vaatamisväärsuste hulka.
A.I.V.O. | 22. nov 2009
„Kõik inimesed räägivad unes,“ väitis Saksamaa LV teadlane professor Fritz Held. Pikka aega une füsioloogiat uurinud, tuli ta järeldusele, et niisugune „keel“ on ühine kõikidele meie planeedi elanikele. Kui inimene norskab valjusti, leevendub närvide ülepinge. Vaikne unenohin aga tähendavat, et magaja püsib vaimse tasakaalu seisundis.
A.I.V.O. | 22. nov 2009
Kuusk, mänd ja nulg võivad juhtida metallimaakide jälile. USA geoloogiatalitus teatas, et okaspuude juurte ja võra keemiline analüüs selgitas, et nende kudedes liigub kuni 30 erineva metalli ühendeid. Oletatakse, et sügaval mullas peituvad seened lagundavad mineraale, mille tagajärjel satub pinnasevette metalliaatomeid. Isegi kuuseokaste lihtne analüüs võib rääkida asjatundjale, mis maake ümbruskonnas leidub.
A.I.V.O. | 22. nov 2009
Lõuna-Kasahstanis Ili jõe luhalt hävitati sääsed ja kihulased. Seda tehti teistele organismidele kahjutute mikroobidega, mis kasahhi zooloogid olid veest ja pinnasest leidnud. Uuringud sooritati koostöös Prantsusmaa, Tai, Birma ja teiste riikide bioloogialaboritega. Uudse tõrjevahendi katsetamine Nõukogude Liidus ja mujalgi on andnud häid tulemusi.
