Kuna blogtree valideerimissüsteem on endiselt omadega putsis, siis kopeerin omaenda kodukalt siia ühe teksti. Kirjaviisi muutma ei viitsi hakata.
Sattusin kogemata pääle: http://iibisepesast.blogspot.com/2008/09/mille-le-nalja-ei-tehta.html
Energia raiskamine.
Kui inime tegeleb pidevalt ja krampliselt naeru tagasihoidmisega, kulutab seesamune pallu rohkemb energiat kui yits vabastav hirnumine.
Saage aru, inimesekesed-konservatiivikesed, maailm om naljakas – a paraku ep oska/taha te asju oma haiglase kasvatuse tõttu niisikese nuka alt kaeda.
Snobismus. Pugemine.
Nigu konfutsiaanid oma tseremonialismustega.
Yhe tegelinski kommentaarist:
Need vaesekesed, kes ei oska muresid leevendada kasvõi pisikese muigega suunurgas on ikka topeltõnnetud. Need õnnetukesed, kes jälle vastupidi – kõige valusa üle irvitavad on samuti millestki üldinimlikust ilma jäänud. Õnnelikud on need, kes oskavad piiri tabada, see piir on ju iga mure puhul eri kohas.
Nii paljud ep saa veel aru, et miskeid piire ep ole tegelt olemas. Õigemini, piirid om aint nonde endi piiratet ajude piires. Ohhoopis nemad om millestki yldinimlisest ilma jäänd.
Huumorisoolikast. Leidke samune ylesse.
Mõnel näixe siiski rudimentsena alles olevat. Ise peavad seda tihti kyll atavismusex.
Naerge, tont võtaks.
Kui asju vabalt ja loomuliselt võtta, kulub aju ja ka muu organismuse ylalpidamisex vähem energiat kui stamp-krampmõtisklemise puhul.
Mix peaxivad matused olema kurvad nigu surnd kassi ulg Tarbatu Tähetorni lipuvarda otsas?
Mix peaxivad inimesed õudust ja vägivalda millexki jubedax pidama?
Nood om inimarengu loomulised etapid teel täiuslisusele, ja vähemalt takkaperrä om nood tõesti naljakad.
A tolle naljakusest arusaamine eeldab massimõtisklemisest vabanemist.
Mnjah, K.O.S.
Monty Pythoni kamp suutis isegi vägivalla ja surma yle naerda, misse näitab, et nad olid/om asja õigest otsast taband.
Matused (nigu ka pulmad, synnad, jõulud ja muu säänne) om tegelt energia raiskulaskmine.
Piisab, kui “kalli kadunukese” raibe visata metsa, loomakestele söödax. Seda ma, muidex, soovin lasta tettä omaenda korjusega.
Krematsioon ja hauakaebamine ja muu selline raiskab maailma ressursse.
Roheline mõtlemine ja suhtumine = antud juhtumil asjade loomuliselt ja vabalt võtmine.
Vot siuke om Tõde.
Lõpetisex, soovitan kuulatada Konnasvenna lugulaulu “Lähen ja naeran”. Sõnad leiate säält.
* * *
Delfi.ee jaburdused ja muud pealkirjad tulevad teine kord. Seni istuge kõik oma pika ninaga edasi.