Mida?

Ettevaatust – luule!
Luuletaja kätkeb otsest ohtu
nii endale kui lähikondlastele.
Iga luuleraamatu kaanele
saagu kohustuslikuks hoiatus:
“Luule kahjustab teie tervist!”
Poeetide seltskonnas viibijail
tekib oht ise passiivseks luuletajaks muutuda.
Luulesõltlased peaksid piirduma
lahjemate värssidega
ja avalikes paikades peaks
mitteluuletajail ja pühapäevaluuletajail
olema võimalus istuda ahelluuletajatest eraldi.
Viimased peaksid luulet kiskuma
ainult selleks ette nähtud kohas
ja läbi korraliku filtri.
Riik peaks sisse seadma luulevaba päeva.
Luulest võõrutamine
on pikaajaline ja vaevarikas,
pealegi riigile kulukas protsess.
Ja paljud hakkavad pärast võõrutusseansse
uuesti luuletama.
Kõige raskem on äraharjutamise kolmas päev -
näpud trügivad närviliselt
vaevaga kokku surutud kaustiku vahele,
ja kuidagi endalegi märkamatult
on jälle pastakas suus.
Kergem, kui maha jätta,
on ennast igasugusest luulest ja luuletamisest
üldse eemale hoida!
Mõningaid avalikke avaldisi…
* * *
Luulekogud:
“Nälkjast!” (1994), “Helesinilane” (1995), “Erutus elutus kohas” (1996), “Viie kella tee” (1999), “Kuupiste” (2003), “Valge papagoi” (2007)
Muud raamatud:
Humoorikas sõnamängude kogumik “Silpharakas” (2002, kordustrükid 2004 ja 2006).
Helilooja Urmas Sisaski lapsepõlvemälestused “Sindrinahkses kasukas” (2000).
“Valge Papagoi” – luulekogu armastusest ja selle petteilminguist (2007).
Uuri lähemalt… >>
* * *
Anne Kahro-Urmas Sisaski koostöö
Anne ja helilooja Urmas on ühiselt esinenud mitmesuguste erinevate ürituste raames, Urmase tähistaevakontsertidel ja Anne luuleõhtutel, veidi raadios ja televisioonis. Piiri taga on koos üles astutud Lätis ning Rootsis (1995.a. “Estivalil” Göteborgis). Sooja aplausiga võeti vastu esinemine 2004.a. Põhjamaade Luulefestivali üritusel “Tempereeritud hääled”. Siinkohas peaks siiski mainima, et Anne lavalauakrigistamise ja kõiksugu esiplaanile tükkimise järele sugugi puudust ei tunne. Nii et ärge kiusake oma mikrofonidega ![]()
Kahe peale on loodud mitmetele Eesti juhtivatele kooridele järgmised muusikateosed:
1.Talvekantaat “Puhta energia puhang” (1999)
2.”Ood armastusele” (2000), mis on ka 2007.a koolinoorte laulupeo Ilmapuu laulurepertuaaris – sedakorda küll poolikuna, kuna inimliku eksituse tõttu jäeti laulupeo nootidesse trükkimata teose kõige olulisem osa. See-eest kõlab nimetatud lugu tervikuna ja võimsalt 2009.a. üldlaulupeol.
3.”Kantaat Armastusele” (2001). Olemas ka CD-plaadil “Kahest üheks”.
4.Kantaat “Tõde” (2002)
5.Kantaat “Kevadele” (2002)
6.Vokaaltsükkel “Tähistaeva killukesed” (2002)
7.”Elutriloogia” (2005)
8.”Eestlastele” (2006)
* * *
Sõbralikult jagatud auhinnad
Ärgu ülendatagu võimekaid ning rahvas ei võistle – “Daodejing”
Kõik algas sellest, et Anne oma kooliajal kange sporditüdrukuna ujumisvõistlustel kuldmedalitest enim ikka hõbedat taskusse kühveldas, sest peaaegu alati leidus vähemalt üks rivaal, kellega tal parimaid palu jagada, kui mitte loovutada tuli.
Sellele loomulikuks jätkuks olid noortelehe “Meie Meel” kirjanduskonkursside võidud ja esiletõstmised, kus ükskord jäeti andeküllane Anne peaauhinnast ilma heasoovliku põhjendiga, et “teised tahavad ka võita.” Siis, keskkoolipäevil, valis Luuleliit Anne – taas koos veel kellegi teisega – luulevõistluse “Luulekevad” laureaadiks.
Kisklemata läks “komm” poolitamisele ka Urmas Sisaskiga, kui loodusajakirjade kirjastus Loodusajakiri MTÜ Eesti looduse ja teaduse parimatele tutvustajatele oma aastapreemiaid “Seest suurem Eesti” jaotas. Selle said nad ajakirjas “Loodus” nr. 3/2003 avaldatud artikli “Astroloogia ennustab minevikku” eest:
http://www.eramets.ee/uudised/?n=349
Sõbralikult õnnestus Anne ja ajakirjapiltniku Priit Palometsa vahel jagada ära ka väljaande “Anne” kirjastusepreemia ajakirjas nr. 8/2005 avaldatud loo “Koletuslik ööpäev” eest.
Ent maapealsete kaduvate väärtuste jaotamisest sootuks enam meeldib Annele oma sugulashingedega jagada ühiselt kulutadeski kulumatut Kulgu.
* * *
Peetud ametid
Anne on lõviosa oma elust olnud literaadist FIE (või MFIE, metafüüsilisest isikust ettevõtja – kuidas soovite). Enne seda ajajärku on ta tegutsenud Eesti Luuleliidus ja Orientaalklubis (hilisem Intuitiivteaduste Kool) assistendina, olnud Klooga algkoolis emakeele õpetajaks ning koduõpetajaks Siiri Sisaski tollal koolieelikust pojale Jostile.
* * *
Miskit veel
Läinud aastatuhande lõpus säras Anne oma varjatud andeid avastades Teatri- ja psühholoogia õppestuudios “AlterEgo”, läbides praktilise psühholoogia ja näitlemise baaskursused.
* * *
Kustkohast Anne kohta rohkem lugeda saaks?
On lootust, et millalgi ilmub siia kodukale ehedana ja toimetuse tsensuurist puutumatuna mõningaid ajakirjanduses kärbitud kujul publitseeritud kirjutisi. Mõnel korral on Anne ka meditsiiniajakirja “Kroonika” huviorbiiti sattunud, kuid soovitaks siiski seniks, kuniks neid lugusid siin pole, lapata pigem näiteks vanu “Anne” ajakirju alates aastaist 2002, kus Anne ennast päris mitme kandi pealt, siiralt ja vahetult lugejaile lahti rullib. Mõned persoonilood Annest ja tema varasema elu kohta leiab näiteks järgmistest väljaannetest: “Anne” 7/2002 , “Eesti Naine” 4/2003, “Kultuur ja Elu” 2/2004.

Viimased kommid