Kunagist omasin säänest asjapuud nigu tsaariaegne Remingtoni kirjutamise massin. Ilmselt om ta kuskil nukas ikke veel alles ja kogub tolmuterakesi oma hoobade ja võllide kylge.
A tuu ep ole tähtjas.
Lihtsalt kord leidse mõned paprilehekesed oma n-y lulladega, mis nimetet Remingtoniga omal aal trykitet sai…

* * *

1 joodik seinapraos
on justkui viimne vaatus
Nii masendav on kaos
ja inimkonna saatus…

Hävingu symfoonia
maailmalõpu algus
tekib katatoonia
ja lõpux kustub valgus…

Hingevaakuv loodus
Kärvav inimsugu
Kadund usk ja lootus
Lõppend ajalugu…

* * *

ma tahaxin kord
lasta õhku terve ilma
ja kõigile ajada
perse silma
ja puru ka
ja kärbseid pähe
(kui ma hullux vahe-
peal ei lähe -
ega ei lähe
kyll
kill koll)

ma tahaxin kord
kaevata ka haua
kus olex maetud
rembrandti maal
sest idiootsus on
te kõigi
igavene ideaal

ta lamagu seal kaua
nigu anu kaal

* * *
Aitab sellex korrax.
Vaiki, kannata ja nuta. Ehk tuleb veel lisagi.

(muhvigi pole veel... oled ehk edimäne hindaja?)

 Loading ...