Kokkusattumine? Et lui’ eelimine nädal suht üttaigu ütte artiklit Päivälehest nink ütte Nietzsche kirjatükki (Antikristus, maakiilne vällä-anne 2002. aastast)… Nu ei saa olla jo – üts Vidriku arvamusavaldis om täpipäält säänne, nigu käiss tuu etkel väegäde muutin ollevite äärmuslasi kohta. Mõtle’ todapuhku zookvoodi puuldajit nink vastalisi.
Jep, mõlembit. Paja nink katla sündroom.

Seda, et usk teeb teatud tingimustel õndsaks, et õndsus ei tee idee fixe’st tõelist ideed, et usk ei nihuta mägesid paigast, vaid pigem paigutab mäed sinna, kus neid ei ole, — seda on võimalik piisavalt selgitada hullumajas. Aga mitte preestrile, sest instinkti ajel salgab ta maha, et haigus on haigus ja et hullumaja on hullumaja.

Hee, vahel om Kiluliina kurikuulsast “munitsipaalgolfiväljakust” ehk auklisist tanumist tolku kah. Mul nimmelt olli kondiraputaja tirr imelikult sassi är lännü. Kõrd vedäsi, kõrd mette. Ja ku vabakäiguga koskilt läbi viirse, sis peräst käisivä’ vändä’ tühjält tsõõri. A ku kõrra läbi augu vai üle muhu sõiten raputada sai, aakusi asi taas kenast.
Nu tänu sis vai meskit, et avitasite tanumit lappimata jätten mul punktist A punkti B kulgeda, a nüit om mul vokk taas tüükõrran nink võissite omi uulitsit pahteldama nink siledämbiss lihvma nakata.
Raha pole? Pange Tallinna TV kinni :D

Nigut mia A.I.V.O. man joba mainisi, sis tolle uvve moeulluksega (nime puulest “sooneutraalsus”), seoksen tule silme ette kõiksepäält autumobiili autumaatkäigukasti N-asend ehk Neutral. Säält järgmene pilt olli, kuda autumaatkastiga autumobiil om künka päält õkva sohu nink rappa vajonu’. Sinnasamma, konne kogo ilmamuna ühiskonn vajoman om, aint määnekidse ime läbi ole’i lauka põhja viil kätte saanu’.
Pergel, pange vähämbäste P-asendide (Park), ku soo veeren kõrguva künka otsa pargite. Käsipidurit ei tasu ka är unetada.

Sis tulli viil saksmannide kiil ette. Sääl om tiidüperrä Maskulinum, Femininum ja Neutrum. Nigu muusääs mitmen muunki kiilen. Vut, ja tuud neutrumit ehk kesksugu näije zooneutraalsite latsiaidu sehen sis latsist treenitassegi. Säält järgmene olless joba sootumass sootute isendite aretamine. Tüümesilinnukse’ vai -sipelga’.
Vat mes tollest järjekõrratsest ulluksest vällä koorusi – suisa Vanduva Nõu Teooria.

Ja kolmas ettetullek. Elektrivõrgustikun üitässe nulljuhet ka vahel neutraaliss. Siit sis üts vana anekdoot vai onakdoot:
Koperdap vanamutiksekene müüdä tanumat, kae, et elektriku’ turniva’ oma tüüposti otsan. Üts näist palless mutiksel ulatada talle maan lebotav paljas ehk isoliirmata juhtmeots.
Ulatap sis mutike, mes taris. Üts elektrik ütel tõsele tolle pääle: “Mia jo ütli, et tuu om null, a sina muku: faas ja faas!”

…tiiä mes viil edaspäidi pähä või tulla. Seoksit saa iks alati löüdä. A avitap näist kolmest iilollevastki.

Ütspäiv määndsist plakatega “protestijist” müüdä minnen (ei mäle(s)tä, mille puult vai vastu nä’ järjekõrratselt olliva’) kujusi seletamatumbal põhjuksel ette ütte tibi vai muud imelikku, kel pejun plakat “Ärge tapke kanu!”…
Nink jäi’ mõtlima’, et kiä säänne tege- vai tibilinski oless.
Mõstu’ ajuga homo europaeus muduki arvass nõnnaüteldä standardselt:
1) Loomakaitsja;
2) Taimetoitur.
Näist edasi temäsugutse’ mõelda ei suuda. Ääl juhul ühiness asjaga.
A’ kuna mia ole’i homo europaeus, vaid ikke siuke, nuh, isimuudu mõtleja, sis mia nää’ viil mitut alternatiivumit:
3) Tälle mastasse plakati oidmise iist vai (vai sis sunnitasse). Nigu keskperäkondlane;
4) Ta kuulup ususekti, kon piätäss kanu pühä eläjäsenä koskil altari pääl (nu umbes nigu Indiamaal pühä’ lehmä’ vai muu’ Hanumani’);
5) Ta taht, et kõik süüss ainult loomulikku surma kärvnu’ kanu;
6) Ta taht näid kanu isi tappa nink tõisil tuusinatine tapmine är kiildä (kaudsevõitu paralleel “auturikaitsjitega”, kiä tahva’ sind vasta su endä tahet esindada, tolle asemel, et esindassit end isi);
7) Ta taht, et kõik süüss kanu elosalt nink tervelt, kõige ännä nink sulgiga, ilma tapmata.

Jube nink uskomatu, midä kõike või üte plakati päält vällä lugida. Jaa, erinevus nikastap!
Pergel, tegelt mia tahtseki tolle nikastukse teemal kribada, a enne tulli tuu plakatioidja värgens pähä.
Nüit kujosi’ ette, kuda tuu MTÜ vai mesegänes petturikamp präägält lebotap koskil lämmäl maal rannan lamamistoolin, klaas ääd kokteili kään nink kõik irvitava’ kahjurõõmsalt oma räpätsede kubemede vai abemede. Kõnelva’ omavahel umbes säänest juttu:
“Hehe, küll me iks tõmmasime noid omosi, moslemit nink mudu puudelisi tillist. Teime näo, nigu me võitless näije uvide iist.”
“Jeeh, tasusi är. Saime kampaania jaoss lollide massumassjate kääst unnika pappi, millest suuremb osa lipsasi meie endi karmanide!”
“Just, õhumüümine om ää äri! Lassime end mädämunade, telliskivide nink kärvnu jäniksiga loopi, a tolle-iist tulli pappi ku pallu!”
Ole’i tan määnestki aadet vai muit paelussi paleuksi – puhas äri!

Nigu kiäki Plautus, määneki Rooma näitekirjanik, oma potikomöödian tegelaksele sõna’ suhu pani:

Populus me sibilat, at mihi plaudo
ipse domi simul ac nummos contemplor in arca.

Pühäbäõdagune napakas jora, ärge pange tähe pääle.

* * *

Illustratsiuunist: sääl >> saa viil üttekomatõist generiirda (oiatus – täpitähe’ ei tüütä nink osa linke omma koolnu’!)