Tõenägelikult om keski juba sarnaste mõtteuidete pääle tuld, a siiski…
Säästulamp raiskab energiat! Sulatõsi.
Kuis naa?

Estex, nood lambikesed-lambukesed ep ole tiidäolevalt mõeld’ lyhia’alisess põlenguss, elik korra sisse ja uvvest’ vällä klõbimisess, vaid ikke pikass valgustamisess. A’ pidev põlemine kulutab ka pidevalt elektrienergiat, ex ole. Hõõglambukesed kannatavad lyhikesess a’ass sisseklõbimist kenaste.

Testex, säästukad om kallimbad. Piad rohkemb pappi teenima, et pideva sisse-välla klõbimise tõttu enneaigselt kärvand säästukate asemele aina uusi osta – tuuki kulutab mitut laadi energiat mitmel moel. Indä isikline energia, elik see, mille saad süümisest-juumisest. Pents vai diisel, misse kulub raha teenimise kotusele elik tüüposti otsa sõitmisess (vai vähembaste bussupileti raha ikke läeb karmanist) ja pääle tüüd puuti lampi ostma kulgemisess ka. Elekter, mida niiehknaa kulutad tüüposti otsan kas siis massinate vai kontooranäriliste puhul ntx kontooratehnika toitess – aint et säästupirnikese ostmisess piad toda täiendavalt kulutama. Lisanduse korras, tõenäolikult piad ka uvved valgustid ostma, kuna vanadesse säästusaast ntx mõõtude perrä ep passi.

Kolmandamax, kuna säästukates pruugitasse motiidä elavhõbedat, siis tekib kyssa, kas nimetet hydrargyrumi tootmine-töötlemine energeetikat ep koormagi? Pluss peessekärssand pirnide utilisatsioon.

Neljandamax, hoonete kyttekulud suurenevad – ammu tõestet.

Viiendamax, kuna tegu om sisuliselt luminofoorlampidega… Nujah, nood passivad aint tööstushoonetesse ja kõikvärki marketitesse. Koton vai kontooras rikub säuke valgus hullusti silmamunandeid. Piad kulutama energiat (ja aiga) silmaarstide vahet lidumisele, prillide ostmisess tarvilise papi teenimisele jne jne.

Kuuendamax, kui pallu energiat om raisatet ja raistatasse edaspäidigi säästukate promomise pääle? Raudpolt, et rohkemb, kui asi väärt om.

Ja yldse… Kunagist, kui edimäst korda lugin kuskilt sõna “säästulamp”, sain pihta naa, et tegu om vist mingi Säästumarketis myydava saastaga. Tundub, et olemusliselt ep pandki väegade müüdä uma arusaamaga.
Sain süäme päält ärä. Itkege vai naerge nyit – vaba valik.

Täislausega kysimusele vastamine om jube energia raiskamine.
Näidisdialoogum:

“Kesse sihandne jämedik om?”
“See jämedik om Kilulinna linnapää Edgar Esimene Savitsaar.”

Vähemb energiat raiskav dialoogum:

“Kesse tuu om?”
“Burešin.”

Märkate vahet?

Pilt om tettu Tarbatus. Kilulinna puhul lisandage umbes-täpselt 3x igatsugu liigseid lambikesi juure.

Naa. Sattusin yle pika aja lugima mingit bioneeri. Linnas elamine keskkonnasõbraline – mäsasja?
Kesikkonnasõraline vast kõixe rohkemb.

Loe edasi… »

Sedapuhku siis röögin teitele käte taskus pidamisest.
Tuu ep ole ebaviisakus, nigu mõningad kipuvad väärarvama. Tegu om energia säästmisega.

1) Sa ep pia naa paxe kindaid ostma, piisab õhemaistki. Säästad raha ja energiat, mihandne oless kulund eelnimetet rahatähtede labidaga kokku ajamisex.
Ma ep röögigi materjali tekitamisex kulund energia kokkuhoiust, kui õhemaid kindaid pruukida.

2) Kui taskus parasjagu auk juhtub olema, hoiad taskuis olevate kätukestega oma võtmeid ja tengelpunga kinni, senix kuni leiad võimaluse auk kinni nõeluda. Kadumalännu asjade otsimisele kulub ikke rohkem energiat, eh?

3) Ja lõpux – käed toetuvad taskuis olles taskupõhjadele. Seega ep raiska sa omaenda isiklist energiat, määnne kulux käte paigal hoidmisele, kui nad taskus polex.

Viimsest punktist tuleneb, et kätel om taskus hää olla.
Mõnulevad sääl soojas mugavas pesakeses ja kuulatavad meelerahu häält.
Ep teki naa kergeste kiusatist keskile äiata vai miskit ää virutada, seega om käesolevatel taskutel… öh, taskusolevatel kätel muu hulgas ka meid kõiki ymbritsevat yhist konna tervendav mõju.

Vastalisel korral toimuvad kõikvõimalised jubedikud.
Dirigent annab tromboonimängurile pasunasse.
Kontorirott lööb keskil sahtli puhtax.
Käsitööline pexab Pihku.
Patsient annab arstile kitli pääle.
Jube ju.

Vägivald ja verevalamine.
Verevald ja vägivalamine.
Vägivallatlemine.

Naasiis, käed tasku, mo daamed ja härjad – maailmarahu nimel!

Eestlased om teaduperrä uimased nigu prillideta porikärblased.
Esiki onakdoot vai karikaturismus om olemas tollest, kuis eestlane ootab noore puu kasvamist, isi poomissilmust-päidi tolle kylges kinni.
A ma röögin natike teisest asjast nyit.

Pidevalt käib mingi homoteemaline plära (istekoha võtse tolles asjas eelmise mölanduse seas siin kodokal) ja vahetevahel ilmub lagedale ka ntx viisakusetemaatikaline möla (vai õigemini tuusinatine, et mats jääb matsix). Hallucausti jamast ma ep röögigi.
Loe edasi… »

Hmm.
Vahel kuskil keski millegipärakuliselt nimetab FBI-d, FSB-d, CIA-d ja muid säänseid nähteid “kolmetähelistex”, exole.
Meenus, et Venäjästäni kiilen esineb yits tuntud 3-täheline sõna…
Huvitav, kas HUI om siis kah mingi organisatsioon vai luure/luule agentuur vai mes?
Loe edasi… »