ÖöHulkuri Peldikutapeet | Õndsad on need, kes tõde ei tea!

Loe juhusliselt valitet mulatykki: After the blizzard...

Paar “prohvetlist” lullat

Sigakoera psühhopaatia -
taas on aland viimne vaatus.
Komsomol ja partokraatia -
see on eesti rahva saatus.

Võimurkonna anatoomia -
savisammul tümpsub raatus.
Prefrontaalne lobotoomia –
see on eesti rahva saatus!

Koolnud kassi demokraatia -
kajakail on homostaatus.*
Perset sügav neuropaatia -
see on eesti rahva saatus…

* * *

Tatise ninaga põhjamaa piiga
sõitis jalgrattaga Tallinnast Riiga.
Süütuse kaotas ja tripperi leidis
sinisilmne blond põhjala neidis…

* * *

Näixe todapsi, et tuu perämidne luul om vist kudagistmoodu lõunanaabrite valdusse sattund ja nad om otsustand tolle perrä toimida – paraku tiba ymmerkeerdult :D
Mitte kiluliinast Riiga vaid vastapäidi.
Põhjamaa piiga asemel olli lõunamaa miehenköriläs.
Syytuse ja tripperi kotuse päält es oska sõna võtta. Sammuti es selgu kuvade päält, kui plont vai sinisilmne tuu lätakas siis ikkegist olli.
Tatine nõna… tuu om ka kysitav, kuigist mine tia – olla jo sõidet’ ka vihma käen?
Egästahes, nigu näha, kipun prohvet olema siiski… Nood kaits lullat om pärit vist… umbes aastast 1997 vai 1998…
Lihtsalt meenusivad kogemade kombel.

————————
* tuu rida om inspireerit’ mingist umaaigsest lehepäälkirjast: “Läänemere kajakad homodeks?”

Hajaloolised lood: Trahvivabariik

Juhtusin yitspäiv lugima yht jutujublut, määndse päälkiri väideldas, et säädused olevat täitmisess. Oeh.
Säädused (nood kirjutet) om siiskid tolless, et kiäki noid rikuss kah. Kujuge umaindä siniste vaimusilmakeste ette karja töötuid riigi-, omaviletsuse- ja muid ametnikke – pollad, kohtunikud, vangivalvurid, kohtutäiturid, ja naa edasi vai naa tagasi – kõik seisavad Saviplönni usse takan ja nõvvavad reisisaatja vai vihmavarjunagi “tüüd”. Ja kõik tuu aint tolle tõttu, et inemised om naa korralikud ega riku mittekuiyhtki säädust, määrust ega ees- vai tagakirja.
Jube ju! JKÕ!

A’ tegelt, kuna viidatet jutujublus olli teemax muusääs ka trahv, siis.
Tuhnisi uma Wäegade Wanade Mölade sääs ja leidsegi. Säändse wana plära.
Kirjade perrä tekitet millaski oktoobrikuus, Anno Diaboli 2004.
Kipun innäst väheke prohvetina tundma :S

Naasiis.
Teeme Estonistani Trahvivabariigi, kus kõik massavad kõigile trahvi.
Teeme alustisex ntx piletikontrollijate kontrollimise yhingu, kodanikualgatuse korran. Nõnnaytelda eelsoojendisess ja pisukesess harjutisess.
Järgmisena teeme yleyldise ja absull kõigi kontrollimise yhingu.
Vääname trahvi igal võimalisel ja võimatul juhul.
Kõik trahvivad kõiki ja kõik massavad egäütele trahve.
Keski inämb muud es tee kui aina trahvivad. Tüüle ilmumata jäämise iist – trahv. Tüüle ilmumise iist samuti. Sama nii sel juhul, kui tüüd teed, kui ka siis, kui es tee.
Myyja teeb poodin trahvi mõttetu rahalaristamise iist.
Mõtteka iist ka ikke.
Sääduserikkumise iist karistataxe. Sääduskuulekas kodanik olemise eest samuti (üitski häätegu es jää karistamata).
Ka liigse trahvimise iist saad ise trahvi. Sammamoodu trahvimata jätmise/jäämise iist, kõnõlmata trahvi massmata jätmisest vai ärämassmisest.
And so on.
Turistid tulevad kaema, et mes imelikult imeline imeriik tuu säänne om. Kohe saabudes saavad rahalise karistise kaela – et mes kurat sa seia ronisid? Lahkudes saavad jälle trahvi – äämineku iist, mõistagist. Istumise eest- trahv. Astumise eest – trahv.
And so on.
Syndimise iist trahv, elamise eest trahv, koolmisest röökimata. Isiasi, kuda kodanik koolnu säält teisest ilmast todasinast massab.

Elagu Banaania Trahvivabariik – maailmamajandise päästja!

Hajaloolised lood: Sport kui tyhikargamine

Sattusin mina-mehikesekene yitspäiv mingile õuduslehele. No tule taivas appi – nigu sotsvõistlus, et kesse 10 tuhhi sammukesi edimäsena jõvvab valma treida? Ja esiki yletada nigu nõuka-aigne tehas plaani.
Määndne tyhikarglemine ja inimressursside raiskamine.
…ja tulli miilde yits iidne kribatykk, ikke indä uma. Alljärgnev.

* * *

Sport the war, war support
The sport is war, total war.
When victory’s a massacre,
when victory is survival,
when this end is a slaughter,
the final swing is not a drill.
It’s how many people I can kill!

(Slayer: War ensemble)

Kui tyhikargamisele (diplomite-medalite-ordenite jahtimine) kulund aiga praktiliselt rakendada… Kaeme’s perrä, mes võimalusi leidub.

Rattapeded – saatke rattarallid ja maratonid õkva sinnasamusesse ning pruukige uma oskusi praktilises elus. Sõitke puuti, tüüle, kalale, seenele, riigikogu vai linnaviletsust roppude sõnadega sõimama… Kohe egänes. Nakake kasvai kulleritex vai postiljonidex (vähembalt perämidsed jo tihtipääle veloga liiguvadki – kiitus noile).

Autu- ja tsiklipeded (mõtlen “sportlasi”) – mes te jamate, lõhute aint autusi-teid ja saastate loodust, kõnõlõmata uma luude-kontide lahkmisest. Ja vahetage massinad lahjembate vasta.
Eelkõige – leidke noile kasuline rakendis. Tarige ntx tavaari vai inemisi.
Btw, 50 m kaugusele puuti pole ka mõtet autuga kimada. :D Vägisi tulli miilde vilmi “Gods must be crazy” algus, kon pilati täämbäse päivä haiget yhiskonna. Sääl olli muusääs siuke situatsioonikaline olukord, et inime kimas autumobiiliga paarkend meetert kodo juurent edasi ja siis tagasi, lihtsalt tolless, et kiri postkasti panna… Sarkasmuse tipp. :D

Joosjad – kui joossuhimu just suur om (joossuaig?) siis võissite ikke muu elu kõrvalt joosta – samadesse kotustesse, konne ratturidki ratastavad. Mes mõtet om naasama kuskil mõtsan juurikate otsan jala- ja muidu luid murda vai keset liina vingugaasi sisse hingata. Liduge tüüle ja tagasi vähembasti, teenite sääl mingitki raha, mille iist end hiljem ravida.

Korv- jalg- ja muud pallurid – ärge te nyit tsirkust kyll tehke, ma soovitassin teitel pigemb ntx hulgilattu vai transatüülisess minna.
Lahe pilt oless, kui kossumängur lidub, jahukott käen. Riiuli juure jõudes toimub päältpanemine (võib ka ette vai taha panna, vaba valik).
Hype ja omgi kott plärtsti riiulil, naa et tolm lendleb ja koiliblikad ehmatavad indäle songa kubemesse.
Muud pallurid võixivad ka uman stiilin miskit pruuki’.
Tüü saass kippelt tettu + jõu- ja ilunummerid sooritet. Meeldiv oless kasulisega yhendet.

Tõin ylal lihtsalt mõned näited, kuda tyhikarglemist kasulisess tüüss muundada. Millex teitele auhinnad? Millex mingid saavutised, skoorid, a’ad? Millex raisata uma elu mingi õllepeekri vai Lenini ordeni taga-a’amisele? Eriti kahju nakab proffidest, keda om auhinnamiljonid pimestand.
Millex end jaburass pingutada, indä näitamise eesmärgil vai?
Et sind kummardatass nigu Issandat Jumalat elik Jahve Elohimi ennast? Vai kummardad sina-inimeseke isi kulla-hõbeda-pronxi hiilgust ja diplomite pyha räbalust?
Umbes säändsen stiilin:

bmw rulez

(illustratsioon leitud suvaliselt netist)

Daodejing teadustab:

enda näitamine ei tee nähtavaks
enda õigustamine ei tee õigeks
enda ülistamine ei tee teenekaks
enda hindamine ei tee väärikaks

kulgejate arvates need on
liigne toit
kasutu ponnistus
need võivad määrida
kulgeja ei vaja neid

(24. päätykk)

Irisemist ennetavalt: Ikke ja jälle om kogu jura läbiv märksõna kaastunne.
Peace to ya.

Kunagine mõttelynk elik vol. 27

Timukraatia puhul valib rahvas innäst juhtima indäsuguseid lollpäid – nõnnaytelda keskperätse lolluse “kvintessentsi”. Diktatuuri puhul yritavad diktaatorid muuta rahvast indäsuguste lollpääde kambax. Anarhia puhul om egäyits isimoodu loll ja laseb ka uma ligimesel ismoodu loll olla. Ylim tarkus seisneb oskuses olla loll õigel a’al, õige kotuse pääl ja õigetmoodu. Vai “ummamuudu” ;)

Minu 10 krimitegu

Ninataguse-emand lajatas meemiga, naa et silmist lendas sulajäätist ja kuppel kumises täpipäält ja väegade täpselt 6 h, 6 min ja 6 sek.

“Ladies and gentlemen of the jury,
have you reached the verdict?”
“Yes, we have, Your Honour, we find the defendant guilty
on all counts for crimes against all humanity!”

Todaviisi. Megadethi lugu Captive Honour om sobilise meeleolu ja õige konditsiooni loomisess kuulatet.
Avagem naasiis tuu kumisemise lõpetand kolju mootorsae tõhusal kaasabil ning kaivakem mo vähestes säilind ajukäärudes exkavaatoriga, kaemax perrä, mida kriminaalset tegin, kui:

1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969
Kui uskuda synnitunnistist ja vanembate inemiste mäletsusi, siis tegelesin umbes sama tembutisega, millega mo poja alles napilt paar aastat tagasi – tekitasin mähkudesse egäst kahtlast ollust ning yyrgasin sinna juure koleda häälekesega: “hüäääääääään! hüäääääääään!”.

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980
Hmm. Krt toda just mäletab, mes tol päiväl käsil olli, kyll a’ meenub umbes samal aastal kevväi paiku trykitet kirja mustand, mille mina siis tykk aiga hiljemb elik detsembris leidse ja läbi lugi. Sisu olli Laagri & Pässa kandi elanike nutune kaebtus teemal “tee-ehitajad olid ilmses olümpiavaimustuses unustanud teha vihmaveekanalisatsiooni, mille tõttu lumesulamisveed voolavad nüüd meie hoovidesse, uputades keldrid, kaevud ja lampkastid.” Näätsa, sõnastiski om osalt miilen :D
Adresseeritet olli tuu kiri suisa EKP Keskkomiteele.
Pold kasu keskit. Vesi ikke ujutas noid rahvavainlasist eramuomanikke… kuni Saviplönni käsul midagist paar aastat tagasi tekitati – ja sedagi sitasti nigu nõuka-nostalgikuil ikke kombess om.

3. Tshernobõli aatomielektrijaamas plahvatas 26.4.1986
Harrastasin tollal kyll juba mõnda aiga nõukavastalist õõnestustüüd (loe: kuulasin punki ja hevit), a’ Tsernobõli õhkimises ärge mind kyll syydistage!
Iroonika mõttes lugige miskisest perioodikarebendist leitet Ljonja sõnavõttu.

4. Balti kett 23.8. 1989
Veidra kokkusattumisena jändasin just tol päiväl yte teise ketiga. Koerakrantsi uma olli nimmelt ää kulund ja tahtse vahetamist. Viskasime viil naabrimihega kildu, et näe, mool ka Balti kett.

5. Estonia uppus 28.9.1994
Kui toda uudist teadustama tuldi, olli vist aju suht lyhises ja sain pihta naa, et Estonia teatris tekkis veeuputus… Toru lõhkes?

6. Diana suri 31.8. 1997
Ep mäle(s)ta… Jo ma siis naasama looderdasin.

7. saabus aasta 2000
Suvaline aastavahetis… Mingi lambist kokkulepitet nummer suurenes yte võrra. Viskasime veits viuna (mette viunaputlit).

8. toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001
Telkarist müüdäminnes kaesin ja mõtlin, et sinna see suurushullustis siis viibki. Samas jäi kahtlustis ajusoppi, et kudagist liiga lavastetu vurhvi.

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009
Mõtlin: nu ja mes siis. Yits popstaarike vähem. Ja kui selgus jõuab pähe, lõpeb ravikuur. Kes on tulnud, see ka läheb, jääb vaid rõõm nii suur… – nõnna lauleldas umal a’al keski-miski punk-punt.
Olen ikke eelistand Mihkel Jaaksoni orikatele Weird Ali paroodiaid – Fat ja Eat it, exempli gratia.

10. Milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?
Nyidisa’al polegi nigu miskeid erilisi uudiseid… Saviplönni järjekorraline sisutu pläma vai mõne ministri solgiämmergasse astumine mo jaoss inämb uudiskynnist ep yleta.
Tolle-eest leiutlesin eila mingi jabura skeemi, misse kummitleb ikke viil kolus ega saa õitele otsale ega oksale pihta. Kaege yle-eelmist po(s)titist.

Nu keda järgmesess ohvriss valida – Saviplönni vai? :D
Ep ole tal korrumpeerumise kõrvalt aiga yhtigist mingite meemide kallal ka lisass ragistada. Päälegi ep kriba ta uma plooki jo isi, laseb toda tettä kõikvärki plontidel faghagidel.
Nii, tuu fag-sõna nakse kummitlema. Toxib nigu koolnd rähn: fag-fag-fag.
Homo.
Käes!
Kiusass äkitse tolle meemiga ancientboyd? Kui ta mudugist viitsib.
Kedagist muud nigu pähe ep tule.
Yldiselt, ega väegade meemidega pole seiamaani viitsind jännata – pole minu rida.

Peace.

Homoerootikat CCCP-ist

Sattusin vabamal hetkel elik yle tyki a’a Bananistani blogiaatriumit lappama.
Yte kotuse pääl kukuti järjekorraliselt targutama homoteemal, ja targutiste sisse lipsas maining homoerootikalisist elemetidest Nõukaliidu ja Aadu-Deutschlandi kuntsis.
Määndne maining pani mind millegipärakuliselt oma fotokas tuhnima.
Leidse kah. Siuke vägev nõuka-aigne S&M homoerootika, et Tom of Finlandi lapsikud idealiseeringud muutuvad tolle yteainsama kuva kõrval igavaix kritseldusix.
Pilt ilmus kunagist ammu mingis Pikris, aastaarvu ep ole viitsind täpsembalt tuvastada.
Autur om tuntud kunstnik ja karikaturist Mihhail Zlatkovski.

imgp0165

Sorrystan nadipoolse kvaliteedi pärast, parembat pold umal a’al aiga tettä.

* * *

Ohjah… täheldasin, muusääs, et nyydsel a’al kipun seda siinset kodolehekest päämiselt piltide ja lyhitargutistega täitma.
Mes tettä – elu tahab elamista, pikki mölinaid ep ole aiga kribada.
Sygisepoole ilmsest’.