Kesse viil mäletab uma suht õõnsax kulund pääkoluga nõuka-a’ast siukesi kirjeid siltidel nigu: “Heeringas Atlandi soola” vai “Müts meeste talve”, vot teitele om tan nats äätundmise rõõmu.

Purustet soolvesi!
Vähe tollest, om olemas ka purustet taimeõli.
Egästahes om antud juhtumil tegu Nõukogude teaduse ja tehnika postuumse triumfiga. Egas egäyits juba suuda taimeõli vai soolvett purustada! Eriti viil pallu aastaid pääle säändse imetehnika loomist võimaldand systeemi kadumist.

/—/

“Raisk! Kurat! Sinise saatana sarvesai! PER-KE-LE!”
“Mes sa vannud nigu Hippokrates pääle palgapäivä?”
“Nigu tollest viil vähä oless, et mingi Onavald Luuda tuleb seia ja lüüb uma Onamarketi pysti. Just umbes-täpselt tollest a’ast, kui ta toda tegi, hakkas laudast loomi kaduma ka viil!”
“Jajah, mool ka…”
“Krt, esiki vihmaussid om sõnnikuhunnikust pihta pandud, ja nyit läits jälle kaits põssat koos suure persetäie kanadega!”
“Jajaa, paha lugu…”

“PRÖÖÖÖÖT!”
Vägev kõhutuuleiil välisuxe suunast ehmatas kaits talumiist paugupäält pooleldi kainess.
Sinnapoole kiigates ep seletand nonde töntsivõitu silmamunandid esialgu muud kui tulnuka tumedat siluetti. Siis astus tulnuk valguse kätte ja mõlembad ohkisivad kergendatult uma õltsivahuseisse kubemeisse.

“Ah sina, ÖöHulkur – huu, ölkur! Tervitus Kõhutuulte Maa stiilis, irw…” nentis ennist sarvesaiu kirund Joosapat. “Kuis sääl lõunaosariikes Kulgeb ja misse sind seiamaile toob ka?”
“Just toosama Onavald Luuda, keda siin ennist mainiti. Taris om siinkandis olevat Onamarketit ligemalt uuri’. Määsuusk, soole om kah spoonerdamine kylge hakand?” irwitas tulija.
“Mes parata, suuremb osa Harjumaad juba väänab sõnu – esiki moole, vanamihele, nakkas ää.”
“Ega jah…” nõustus HuuÖlkur. “Tarbatu liina pääl om hetkel tuhandeaastane rahu ilma riigita. Ja kuna esiki sääl kuulda olli, et mingisuguline jama om tolle Onamarketiga, tulin seiakanti asja uurima.”
“Naa ta om,” sekkus vestelungi Jaburdai. “Algul ep saand inämb uma talu tooteid myvvä ja siis hakkas kord siit, kord säält pudulojuseid kaduma ka…”
“Hullemb viil – kuulu perrä om juba inemisi ka tiidmädä katte ärä lännu,” lisandas umalt puult Joosapat.
“Pääle kõige muu om viimsel a’al näha old mingeid koomilisi hiigelmesilasi…” pani asjale punni otsa Jaburdai.
“Karm wärk egästahes, ja tolle perrä ma, nigu mainitet, just tulingi. Oki, olge siis terved, ma läen nyit taas…”

“Kummaline tyyp… A’ nu, mes iganes. Võtame viil puultõistku pitsikest, eh?”

/—/

Mingi ytelung kõlas naa: annad kuradilisele sõrme, a’ tema, raip, kahmab terve käe.
Tolle ytelungi vällamõtelungi harrastand isik olli kyll äärmusliselt eluvõõras inime.
Kuradit ep huvita nimetet kätukene tegelt yldsegist. Ta om huvitet ohhoopis sõrmusest. No mida ta so käega teeb, egas ta inimsüüjä pole, et nimetet jäset ntx moorima hakkab.
Käe vai sõrme haarab ta ohhoopis tolleperäst, et sõrmust om tylikas kohapääl sõrmest lahti kangutada. Ja kui sõrmuseid juhtub viil hulgemb olema…
Yhtlasi saab ta siis kätte ka käevõru, randmeketi vai liba-Rolexi. Pistab so käe tasku ja hiljemb, koton, kui aiga rohkemb, kisub väärisasjad kyljest. Käe annab põrgukutsadele järada.
Sõnastagem uvvest’: annad kuradilisele sõrme, a’ tema, raip, võtab tegelt aint sõrmuse.

Seega, enne, kui hakkate mingeid vanasõnu vai aferismuseid välla mõtlema, uurige enne elu-elukest kah.

Kummastav. Siitkandi söömakohad ja muud pubid kipuvad ikke ja jällegist kinni minema.
Olli kunagist Scotland Yard, kus elu käis kyll ja kyll. A’ nigu kuulda, olla joodikad liiga pallu näddalivahetise a’al kakeld ja bemmi uusi kumme vilistand. Ymbruskonna elanikkonn ep saand rahus ega rahas puhata, suxutamisest-sexutamisest röökimata.
Tolleperrä ollivad Veskitammi pubi ja Veskitammi bistroo. Alul kruttis uxed tabalukuga kinni bistroo. Pubi olli ka imelik, niikui sääl oless käind keski rahapesu vms, suuremba osa a’ast jummalasta tyhi nigu kanister pääle õltsist tyhjass luristamist. Aint mingid kohalised noored käisivad vahel piljardit toximas (vaheldisex seenetoximisele, irw).
Nyit om kinni tuuki.
Horteses ja Maksikas figureerivad kaffeelakkumise letid ep kvalifitseeru normaalse gurmaaniakohana niiehknaa.

…ja siis ytel päiväl avastasin yllatisega, et bistroo asemel om keskine aasia köögiga resto. Nu oh seda rõemu nyit kulbi ja kapaga! Kappasime siis provvaga vabamal hetkel sinna sisse.
(Provva mainis, et kunagist, enne bistrood, olevatki sääl siuke gurmeenia old, mingitel hämaratel asjaoludel kinni pandud… Vast tollega om ka seletatav mind nuiaga pähe taband déjà vu tunne.)
Pole yldsegist paha.
Kena puhas kohake. Iina kuntsi teosed seintel, nigu gunstikalerii kohe. Tekkis kaudne võrrelungi-moment Hiiu Õlletoaga, sääl kah kuntsi seinal kyllaga. Samas, nats puudu oless nigu miskit old. Mõni taoistline teos kuluss ka ää. Siuke n-y pooleli jäänd, misse jätab fantaasiale ruumi ja symboliseerib egäväst muutumist.
Restosse sobilik kidramusa mängerdas taustax, siuke mette-pääletykkiv. Kokk kah lauleldas meitele syvvä vaaritades, muidex :D
Vast natike võõrastavalt mõjus pubilik baarilett ja tuu, et roog tuli noa-kaffliga sisse a’ada (mette pulkadega), a’ ex egäl kotusel ole uma umaperä. Meite kylastet kotusel ilmsest’ nõnnaytelda kohtuvad yin ja yang, elik antud juhtumil õdagu- ja omkumaa.

musttuhanded
varju emmates sirutuvad valgusesse
sügavas hinguses leiavad kooskõla

(Daodejing, XLII päätykk)

Menyy om naljakas. Iina, eesti, miki ja venäjästäni kiilen, a kõik kudagist müüdä tõlgitet. Pold hullu, saime pihta kyll, misse ja kuda indäst kujutab.
Mes siis muud kui muudkui tellima. Kana ja ananassiga riis, loomaliha seente ja bambusega. Kaffee anti pääle praadi tasuta.
Olli süüdäv kyll. Viis suisa keele kurku. Toodi 2 kaussi lauda (yten riis, teisen ylejäänu), et võtku egä miis ja naane isi indäle sobiv kvantum. Meenus Golden Dragon, sääl kah tuvvasse säändsel moel roog lavva pääle.
Piäss mainima, et ytest protsust jagub kahele, ja kui näpistav nälg silmamune väegade pääst ep näri, siis esiki 3ele.
Magusroa rolli pätsas indäle praet’ banaan jäätisega. Umapärakuline asi, a’ mekkis kyll. Aint hämarass jäi, misse tollel glasuurina pääl olli – moole meenutas millegipärakuliselt… porknat :D
Arve olli 2 pääle alla 200, koos jookidega!
Kokkuvõtte korras: arenguruumi nats om, a’ tasub teinekordki minna. Menyy tuleb nigunii läbi mekkida.
Loodetavast’ piab nats kauemb vasta kui muud siinsed endise a’a süümäkotused.
Amps!

———————————
Päälkirja tagumikupool pärineb J.M.K.E. loost Nad ei tea mu nime.

Yits inime olla väideldand, et MSN-is mitteolemine pärsivat töötahet.
Huvitav, mina kyll pole täheldand, et mool oless tahtmine treipingi vai värvipritsiga tüütädä kudagist kannatand tolle tõttu, et vastaval agregaadil Emmessenni installerdet ep ole.
Tüütahe vai tahtmatus oleneb ikke pigem tollest, kui meeldiv vai ebameeldiv tüü parasjagu käsil om. Ja tuuki om väegade suhteline.

Ma kyll ep tegele selle va votujahtimisega, pole nigu aiga vai naa… A’ nonde fotojäägrite seekordne teema, “sõna” vai keskit säänest a’as kummitama. Ep saand rahu, pidin paari aasta taguse klõbuski välla tuhnima.
Yits sõna… Riias, Pilsetas Kanalsi ääres kõnniteel.