Kange tahtmine tuleb öölda.
Et ostke indäle reaalne elik päris elu-eluke.
Kõik aina jauravad mingitest näoraamatutest, säutsujatest ja muust (a)sotsiaal- vai ohhoopis sotsiopaatmeediast.
Naapallu, kui mool tolle, vabandage väegade, pasaga, kokkupuuteid om old, pole ma tolle sygavamast (loe: sygamapanevamast) mõttest aru saand. Milless kisada yle kogu ilma, et täämba sittusin nii ja naa suure junni, vai et mool om 100 sõpra, a’ pole 100 ruublit, kroonu, taala, midaiganes.
Mõni jätab esiki mulje, nigu oless tal mingi “päris” elu ka. Väideldab, et käis yits päiv koguniste tüül (dire arvuti takan järjekordselt orkutis vai reidis), puutis (ostse uvve raali), vai loomaaian (Switcheroo Zoo)…
Ep naka kiäkit nimepäidi nimetama, kyll te indä isi ää tunnete. Ma’p kõmmuta konkreetselt keski pihta, pigemb om tuu valangutena teostet hoiatislask päädesse (esialgu paukpadrunitega).
Suuremb osa buuki-, reidi- ja muid pedesid tegeleb yldjoonten siiski mittemidagiytelungiga.
Lisass tollele pannasse viil kõikvõimalised andmed indä kohta ylesse – nimi, vanadus, tüütätüülise ametin tüütämise staaž, laste arv (millas noil kyll om netis onamise kõrvalt aiga old viil tittesid ka treida?)… Egäst karva nuuskureil hää lihtne :D
Korrat… Minge paremb kohe mõne rahvarohke kotuse pääle, võtke mögafon ja kuulutage, et täämba pesite lõpuss uma 2 näddalit jalas old trussarid ää ja lakkusite puul putlit pesuvahenditt sinna-tänna kõrvale.
Kõnõlge vällä ka uma ees-, esä-, imä- ja perenimi. Tõendusess näidake ammukoolnd vanaesä formaliini sehen loxuvat riista.

Egästahes, moole piisab nyidsel a’al tollest, kui saan netindusen korra päivän uudisi lugida, paar arvet kinni plekkida ja vahel seia kodokale miskit kritseldada (ja teiste kritseldet mula lugida). Nigu veenduda võite, ep viitsi ma tan esiki uma eraelu lahata ega lammutada.
Feissbuukid ja reidid käigu. Esiki emmessenni vai skaipi ep viitsi tihemini kui kord näddalis sisse logistada. Elektri-posti kiikan korra-paar Q-s ja piisab kyll. Foorumeis-jutukais om mo kontod vist juba ammust a’ast vällä koolnd. Puhaku rahas ja rahu nonde põrnale.
Väheksed Vällävalitet, kel hädast’ taris suhelda vai mudu asja – nonde jaoss om mool mobiilik.
Mes parata, ku päris elu ronib egäst ussest, aknast ja kanalisatsioonist sisse.
Õnnis jätab üleliigse, exole.

A’ nood ilma eluta sotsiaalmeedia ohvrikesed võiss kah elama nakata. Mudu es või noid varssi inämb ussest vällä lastagi – paukselt murdva’ nad liivatamata tanumal libastudes varbakyyne, saavad müüdälaperdavalt kylmavõet’ varekselt tsiatripperi vai upuvad ammuli-unustet lampkasti. JKÕ!
Minge kõrtsu, kalale, kainerisse vai konne egänes. Reaalsusse, mette virtuaalsusse.
Mudu uutab teiteid vaimline, hengeline ja fyysikaline mandumine.
Vegetatsioon.
Olev olematus.
Ole matus!

* * *

Edit: tegelesin nats aiga eluliselt oluliste asjadega (käisin poes jne), ja vahepääl om kiäki tolle mo tagasihoidlise mölandise suisa blogipuu edimäsele lehele tõst’… Imelik – paistab todapsi, et mool om kuskil mõni fänn vai muu kahtlane austaja(nna)… vai esiki mitu.

Kolasin täämba müüdä liina raamatupuute. Olli taris yht esmaabi käsiraamatut.
Ja nigu esäjäneksest tekkis mõtteuit.
Huvitav, mix ep ole saadaval viimse abi käsiraamatuid, kui esmaabi elik edimäse/esmatse abi umad om?
Sest mine tia, millas võib taris olla. Et anda surijale vai mudu ääminejale toda viimset avitust.

Naa pallu annass jo tettä, et minek mõnusamb oless.
Mõni tahass näitusess pihiesä ja viimset võidmist.
Mõnele piäss äkitsi lugima Tiibeti surnuteraamatut, Kalevipoiga, Kompartei Manifesti vai Eesti Entsüklopeedia viiendamat köidet.
Mõni soovib ehk naasama kätukesehoidmist.
(“Hoidke mu kätt sel raskel hetkel!” – olli elektritoolil istuja viimne soov preestrile)
Mõni gurmaan ihkass ehk viimset ampsu hääst krõbedast kanakoivast.
Mõni sõjard sooviss ehk enne Valhallasse minekut viimast korda kuulipritsi kallistada…
Sammuti kuluss ää juhendid, kuis toimida, kui minekule sättija om umbjoobes vai umbkeelne. Kuis suhelda kurdi vai pimedaga ja nõnna edasi ja nõnna tagasi.
Uskumatu, et Viimse Abi Käsiraamatut viil es ole trykitet. Vast aint ylalmainitet Tiibeti surnuteraamat elik Bardo Thödol kisub miskises mõttes sinna kanti.

A’ mette tollest ep taht ma teitele täämba rööki’.
Puhta teisest asjast.
Nimmelt, kui ytes puudis edimäse abi raamatut Tervise sildiga riiulist takka tuhnisin, jäi silma, et kõixe alumisembas reas om… sexuteemalised raamatud. Kröhöm… Saass viil aru, kui oless jutt emakakaelavähjast vai tripperist, a’ tiba imelik olli sääl näha teost nimega Oraalseksi Kunst. Kuigist, jah, raamatututvustisen om ööldud, et seesinatine oraalne sex olla tervussile kasuline.
Egästahhes olessin äärepäält kysnud ligiduses riiuleid korrastavalt poenäitsikult, kas noil onanismuse käsiraamatut ka om…

kolmkümmend kodarat koondame ainsasse rummu
see mida pole
teeb ratta kasutatavaks

vaasi vormime savist
see mida pole
teeb vaasi kasutatavaks

majasse jätame uste ja akende avad
see mida pole
teeb maja kasutatavaks

valmistatul on küll mõte
see mida pole
teeb kasutatavaks

(Daodejing, XI päätykk)

Huvitav, kas herr Sigmund juhtus Daodejingi lappama, ja tuusamane päätykk nakse ta suht õõnsas pääkolus kummitlema…? Olli kuis olli, egäl juhul resulteerus vai kulmineerus kogu kammaaja todapsi, et va Freudi-esändä mõttelyngad, vilusoohvia ja muu psyhhopatoloogia ep tiirelndki inämb muu kui augu, augu ja viil kord augu ymmer. Tiirutas-keerutas nigu kass ymmer palava augu.

* * *

Vaateauk olli just sobiliselt näo kõrgusel…

Auke tuleb tüü juuren suht-koht tihti tekitada, ikke musttuhandete kaupa. Käib ameti-ylesannete hulka.

Säändse “vene imega” puurin noid auke…

Keski Krõlov luulutas kord valmi kokku.
Tegu om ummamuudu prohvetlise päälkirjaga. Kesse tiab, tuu tiab ;)

Vähess jäi? Õppige selgess innovaatikaline meetod põrmandusse ilma trelli, vindla vai oherdi avituseta augu saamisess.
Ja mudugist piäss ää märkima, et leidub viil teisigi musta auku kukkunuid.
Kuskil sääl > >

Tõenägelikult om keski juba sarnaste mõtteuidete pääle tuld, a siiski…
Säästulamp raiskab energiat! Sulatõsi.
Kuis naa?

Estex, nood lambikesed-lambukesed ep ole tiidäolevalt mõeld’ lyhia’alisess põlenguss, elik korra sisse ja uvvest’ vällä klõbimisess, vaid ikke pikass valgustamisess. A’ pidev põlemine kulutab ka pidevalt elektrienergiat, ex ole. Hõõglambukesed kannatavad lyhikesess a’ass sisseklõbimist kenaste.

Testex, säästukad om kallimbad. Piad rohkemb pappi teenima, et pideva sisse-välla klõbimise tõttu enneaigselt kärvand säästukate asemele aina uusi osta – tuuki kulutab mitut laadi energiat mitmel moel. Indä isikline energia, elik see, mille saad süümisest-juumisest. Pents vai diisel, misse kulub raha teenimise kotusele elik tüüposti otsa sõitmisess (vai vähembaste bussupileti raha ikke läeb karmanist) ja pääle tüüd puuti lampi ostma kulgemisess ka. Elekter, mida niiehknaa kulutad tüüposti otsan kas siis massinate vai kontooranäriliste puhul ntx kontooratehnika toitess – aint et säästupirnikese ostmisess piad toda täiendavalt kulutama. Lisanduse korras, tõenäolikult piad ka uvved valgustid ostma, kuna vanadesse säästusaast ntx mõõtude perrä ep passi.

Kolmandamax, kuna säästukates pruugitasse motiidä elavhõbedat, siis tekib kyssa, kas nimetet hydrargyrumi tootmine-töötlemine energeetikat ep koormagi? Pluss peessekärssand pirnide utilisatsioon.

Neljandamax, hoonete kyttekulud suurenevad – ammu tõestet.

Viiendamax, kuna tegu om sisuliselt luminofoorlampidega… Nujah, nood passivad aint tööstushoonetesse ja kõikvärki marketitesse. Koton vai kontooras rikub säuke valgus hullusti silmamunandeid. Piad kulutama energiat (ja aiga) silmaarstide vahet lidumisele, prillide ostmisess tarvilise papi teenimisele jne jne.

Kuuendamax, kui pallu energiat om raisatet ja raistatasse edaspäidigi säästukate promomise pääle? Raudpolt, et rohkemb, kui asi väärt om.

Ja yldse… Kunagist, kui edimäst korda lugin kuskilt sõna “säästulamp”, sain pihta naa, et tegu om vist mingi Säästumarketis myydava saastaga. Tundub, et olemusliselt ep pandki väegade müüdä uma arusaamaga.
Sain süäme päält ärä. Itkege vai naerge nyit – vaba valik.

Provval tekkis uitmõte vai mõtteuid.
Et mix mõned mihed lähvad homox ja mõned naased lesbix kätte.
Unetage ää egätsorti “teadlaste” poolt väideldatavad kaasasynnitet geneetikalised väänded ja rikked ning kesk- vai yhiskonna krooxumise mõju.
Asi om pallu lihtsamb.
Kaege, mihed tahvad ruttu-kähku litaka lahti saada, samas naased tahvad enne ja peräst litakat hellitamist ja silimist ka.
Logish siis jo, et mõni isik-persoon läeb sinna, kon kotusel vastavad vajadised rahuldet saavad. Naased naaste, mihed miiste juure. Egäytele uma.
Puhtalt inemise kui lahksugulise loomandi sugupoolte erinevast olemusest tuleneb kogu tuu (suht ylehaibitet) värgens.

Jajaa, kõik oless nigu õige… a’ tan om yits suur AGA!
Lihtsamb ja odavamb oless jo harrastada indärahuldamist. Poless vajadist raisata aiga, pappi ja energiat teise poole äämoosimisess, kui kasvai ratsionalistliselt kaeda.
Uma käsi om alasti vannis alati valmis. Mudugist võib ka abivahendeid pruuki.
Ka heteroile oless vahetevahel harrastatav käsitüü soodsam. Ylalnimetet energiasäästmisele lisass kuluss vähemb ressursse kasvai tripperi ravimisess vai Ali mentide plekkimisess.
Päälegi, ex indärahuldamine ole yhtaigu ka jo ummamuudu homo/lesbisuhe isi-indägä.
Ja ex öeld kord ka kiäki sanyasin vai muu idamaa tark: “Milleks mulle naist vaja, kui mul on olemas sisemine naine?”

Muidex.
Nigu juba ammusist aegust kuulda ja lugida om, siis tahetasse perekonna- vai mes iganes säädusesse ka homosuhte regamine sisse kribada.
Seega oless tulevikus diureetilis-teoreetikaliselt võimalik ka uma käega abielustuda. Ainumas häda, et tuleb kõixepäält mõnedele selgess tettä, et so kätukene om so homo-, lesbi- vai ka heteropartner. Seega kulub rahalisi, ajalisi ja energeetikalisi vahendeid ka mitmeile pikajuhtmelisile nimetet selgess tegemise pääle. Halvembal juhul tuleb ahukaat palgata ja kohtusse kobida.
Umalt poolt soovitass ylalkribatu pimestavas valguses, et sinna säädusesse lisatass ka pygal mitme naase vai mihe pidamise kohta. Et saass vajadisel mõlemba käega elluda. Inämgi viil, võiss olla võimalik siuke kombinatsioon, et pahemb kätukene om Pihu-Liisu ja paremb Peo-Leo… vai ymmerkäändult. Tuu oless juba niikui trisexuaalsus.
Kyll siis alles oless palludel rõõmu naa kulbi, kapa kui kopaga!

Post scriptum: isi olen siiski umatiidä hetero :D

Nigu te heaste tiate, om keskärakonna ninamiis Edik The Burešin syydi ilmastiku kliima sassikeeramises.
A’ nigu nyit nähtub Saue valla lehest Koduvald, om siinmail pääle kesikute võimupyramiidi tipust sodix kukkumist (valimiste kaasavitusel) tekkind uvved võimsad ilmataadid, ja ilmaeidedki pole välistet. Suudetasse esiki lumetorm uma pilli perrä tantsisklema panna.

Tuleb tahtmine möirata kaasa Slayeri loole New Faith: Holy man, come and worship me, I am all that you ever wanted to be!
:D