Üle pika aa telkarit silmitseden jäi’ mõtlima, et miks ei tettä pääaigu üldse realistlise sisu ja eriti realistlise lõpuga vilme nink sarju? Säändsit, kon sarimõrvar mõistetasse õigess, pangarüüvle’ pääsvä’ miilitsa kääst õnnelikult är, armastajapaarest saava’ paadialukse’ nink narkari’, politikaan irvitap skandaalest oolimata pejju nink om poliitikan edasi… Et cetera.
Eskapism? Tegelikkus om liiga ull, et toda viil vilmi üle kanda?

Liiga palju värve
- midagi ei näe.
Liiga palju hääli
- midagi ei kuule.
Liiga palju maitseid
- midagi ei tunne.

(Daodejing, Tõnn Sarve tõlge)

Lui mia-mihike ütspäiv üte inemise ploogast, kuis tä kangest’ imustap, et kõik korradi usklise’ nink uskmatu’ saass omi pühi pidädä sis, ku tahva’, ja tollejuuren saass viil vaba’ päivä’ kah. Päält nättä oless nigu normull jutt (nu enämb-vähämb), a ligembalt mõtlema nakaten tulli silme ette, kuda egäl puul enämb polesski sis muud ku üts peräkõrdne praasnik nink pralle. Nu kuda saass viil koskil elädä sis?
Muku üts jõul, uusaasta, Aadu vai Jossi sünnipäiv, muu’ lihavõtte’ ja mardipäivä’ ütstõise otsa. Üte lõpp om tõise algus. Satanisti’ ja ullkristlakse’ võtava’ läbisegi viina nink missaveini. Ateisti’ kummardava’ Suure Asotsialistliku Toobrirevulutsiuuni juubilänni. Sinna vahele kõrraldava’ Prohveti Parra Pügamise Vennaskonda kuuluva’ moslemiäärmuslase’ endä muhameedlikku parasiidi-paradiisi saatmise, liinaviletsukse oone õhku laskmise näol. Tollejuuren võtava’ nä mõistagi kaasa ka liinapää ja liinaviletsukse endä. Sis toimuva’ sõaväe, omode, kassitapjite, vanaemäde ja tiiä viil kelle paraadi’. Õige’ juudi’ piävä’ hanukkat, libajuudi’ hallucausti-ikuprallet. Kõrd om keskpärakonna, kõrd kehvormikate parteiaastapäiv… Mes kõik viil, kes kõik viil, kon kõik viil… 24/7/365 om koskil ikke mõni läbu vai muu koleja-elüne leinakoosolek.
Ullemb viil – ei saa omku tühü sõita egä õdagu kotto. Kõik tanuma’ nink platsi omma reserviirdu mõne tähtpäivä pidämisess nink egäst otsast turvade-mentide avituksel kinni kliisterdetu’.
Tahass õdagu aigun pere vai kallimaga resturaani vai kõrtsu süümä minnä? Ei saa – reserviirdu. Sammamuudu tiatri’, kinu’, lõbumaja, tivoli, kerko’ jne jne…
Tahass üüse magada? Jälle ei saa, sest käen om määneki järjekõrratne uusaasta vai muu must missa. Ja toda piätäss otse loomalikult just sinu akna takan.
No ei saa jo kodagimuudu elädä säändsen liinan, eksole?

Saadass kogo liina korradile ja lääss koskile Saku taade mõtsa kannistikku elämä, erakmungass kasvai? Kossa tollega, sinnagi jõvvava’ pralletaja’ su kaala pääle istma. Edimäsenä tule kari osse, pejun loosung “Joome ära!” nink nakava sündimise päivä pidämä. Näije perän tuleva’ prügimahvia priitahtliku’ orja, pejun loosung “Teeme ära!” nink nakava koristama eelmisist jäänü’ sodi, endäl Psilocybe semilanceata mõjul irmsa’ silmä’ pahupäidi pään. Vahepääl kolava’ sääl su kannistikun viil egätsugu jahimihe’ nink muu’ oorajäägri’. Näije perän tulleva’ sõaväe esindaja’ ja nakava punaarmee aastapäivä puhul aubitsaga kõmmutama just toda kändu, mille pääl sina paraviisi mõtlustat. Pääle kasti viina per kärss är juumist, muduki mõista.
Õud-uni.

Mnjah. Mõni es olleki vast kuulnu ütelungi “elä isi ja lase tõisil ka elädä!” – tuu käi antud juhul just eriti egätsugu multikulti apologeetide kohta. Arvate, et nä’ apologeedi’ üritässivä kogo tolle lärmi keskelt ka vahel koskile kõrbe puhkusele sõita ja närve puhata? Ohhei! Nä lähvä’ ohhoopis ullutohtre manu nink lasva’ endäle mõlemba kannika sihe topeltlaksu rahustit susata, sis lähvä’ uvvest’ tolle kisa nink käräjite keskele, sest multikulti om jo niiiiii tore asi!
Mõstu’ ajuga homo europaeus om üts irmus nink arvusaijamatu eläjäne.

Hmm, olle’ vast koskil konagi joba ütte multikulti laadset asja näinü’. Nõukogude “kultuura”. Esiki tuu es olnu’ nii ull, ku nüit Jevropa Liidu aigu tuless, juhul, ku multikulturnike märg unenägu teoss saass…
Nu a eks JL olleki jo NL-i peräntulija. Mantliperijä.
Õpilane om õppajast kaugembale jõudnu’. Mõni idämaine sensei oless vast säändse üle uhke.
Ainult et…

Seoksen egätsugu ACTA, SOPA ja muu PASAga kargse Vanduva Nõu Teooria pähä.
Raali’ ei lää võimsambass mette tolleperäst, et inemise’ saassiva’ oma tüüd rutemb nink mugavambalt tettä, miilelahutisest rüükmädä. Ka mette tolleperäst, et Pi$ibehme ja muu säändse’ saassiva’ sulle aina uhkembide vilede-tuledega nink aina mõttetumbate vunktsiuunidega progesi müvvä.
Vaid ohhoopis tolleperäst, et jaguss ressursse eelkõige nii riiklise, rahvusvahelise ku ka eravalduslise nuuskvara nink takan-uste jaoss.

Seletass nüit kiäki tolle müstika är, miks meite pere elon tuusammane nummer-kaitskümmend kuupäiv nii kangest rolli mängip? Provva om sündnü’ nimetetu kuupäiväl, sammuti meite mõlemba’ poja’. Mu ämm-äi abielustusiva katekümnendamal. Meie ka.
Nii, nakake nüit anaal-lüüsi arrastama, et mes näije anaal-gramme sehen peitun omma?

KAKSKÜMMEND
künd eksam mk
kündkem maks
km… eks kündma!
andke km müks!
kes km kündma?
KKK: amme sünd
sm. emand Kükk
kümnekad km/s
MD (rooma nummer 1500) kümnekaks!
D. kümnes makk
kümnes KK – mad!
KK andmemüks
eks-MM Kükand
kündemaks MK
kandemüks MK
kandkem üks m…!
kandkem müks

Nigu ööldässe, üts pilt ütel rohkemb ku 1001 sõna, 172 alkovastalist traktaati nink puultõistku suvalist esseed.
Et mes värk? Klõbige pildike suurembass, saate parembide arvu.

Armsa’ latsekse’!
Alustisess tulli miilde üts juhtum Rumeeniamaalt, midä kõrd lugi’ koskilt Mölfist vai muust Kesknädalast. Juhtusi todamuudu, et määneki paarikene lännü koskile künekolooma vai muu seksunõustaja manu, et säänne ädä, nuhh. Et teeme ja paneme ja libestame ja onaneerime, a pole ikke viil titte saanu’…
Ja tolleperrä:

Ananova teatel selgitas günekoloog välja, et viljatuse põhjuseks oli vale seksuaaltehnika: paar oli nimelt kogu aja harrastanud anaalseksi.

Just säänne anaalseksuaalne muljetus jää, ku kaija, kesse nüit kokko om lastu nink tõnetõist rõõmsaste “natike” valede auku trukiva’. Säält või sündidä parembal juhul mr. Hankey nink alvembal juhul paeluss… Nooki’ omma üldjuhul joba varemb oraalsel tiil sihe saadu.
Nu mes muu saasski vällä tulla, ku lasta ütte sängi tähtjäs riigiasutis nink määneki IT-käkkvirma?
Riigiammetnikuss nakatasse tiidüperrä sis, ku vaimline egä vüüsilidne saisukõrd ei lase tettä mõnd loovat, müüvät vai tootvat tüüd, muust ühiskondliselt kasulisest rüükmädä.
Ja e-riigi rakendusi, tiidäki, pääsvä’ ehitama noo’, kelle vaimline egä vüüsiline tase loovat, müüvät vai tootvat tüüd ei võimalda tettä, muust rüükmädä. Näije taseme ülemidne ots om koskil graafikalisen kesk(era)konnan progede nink rakenduste kastikesi, tsirgukesi nink nuppe raali-iire avituksel paika panna. Anna säändsile Notepad vai Gedit nink ülesanne kribada puhast koodi. Sis om pill lahti, et ei mõista esiki primitiivsimbatki html-koodi luulutada.
Jo tan sis onupojapolitikaania ka mängun om. Mes praegase lora algusen kribatu valgusen om joba kahtlaselt intsesti muudu…

Et melles asi?
Nu pruuvse mia-mihike todasinatist üle ilma kuulsat e-rah(v)aloendust är tettä. Õkva algusen, pääle kõikse tähtjämbide andmete sihe toksimist, es lasnu tuu peppunussitu’ süsteem õige elokotukse aadressi märgendädä – kuuluti, et säännest aadressi ole’i ollemanki. Nu pergel – saass viil arvu, et määnneki tutt-uus tanum, sis ei pruugi tuu andmepaasidehe jõudnu’ olla. Pruuvse sis kaardi päält raiska vägistädä. Tahtse, raip, mind vägiside maaomanikuss sokutada, medä olli nättä tollest, et suruti mulle elokotuksena pääle tühjä krunti tan kõrval, kon esiki telgieläjit egä kanepikasvatajit nättä pole.
Ääkene-kenäkene. Lõpuss läits vast kedägi jonksu kah, pääle mitmekõrdset ümbretsõõri ja vasembale-parembale liikumist.

Tolleperrä saije vast vastatu’ kõikvärki lollele küssädele, nigu näitusess:
Küssä põllumajanduse nink luumapidämise teemal. Kujusi’ just ette, kuda kiäki kortrin eläv kontooratibi märgip är, et täl säänne võimalus om. Täl om nimmelt vööruksen must kass nink pellerin boamao pesa. Vannin kasus täl riis nink rõdul laiutap tuhlipõld.
Küssä tervuseproblade kohta: uvitav, kas puue käü ka tolle ala? Sest miu miilest om iks vahe, kas inemisel om pika-aaline süüfilis vai pika-aaline puukoib.
Kiileküssä: irw, pistse sinna otsa lisäss imäkiilele nink paarile võõrale ka viipekiile, html-i, php ja javascripti :D
Religiuuniküssä: miäkiperäst tundup todamuudu, et nimekirjast om puudu suht mitmit täämbäsepäivätsit usundit? Feminism, keskerakondlus, hallucausti-usk, pastafarianism, kommunism, kapitalism… Ja muduki täitsa ollemanollev nink ammetlik - kopimism!

Jaaniieedaasii. Säänne ülekuulamise tüüpi küsitelü. Nu pessi’ sääl sis nii pallu segast ku võimalik. Ja lisäsi’ seia-senna iroonikalisi kommentaare ka. Pääasi, et tegelinski’ paika saiva’ pandu’.
Refräänina sattusi koskil vastamise aal kogo aig ette määneki “tundmatu viga” vai muu “vale vastus”.
Oeh, mia’i jõvva enämb kõiki käkerdisi kokku lugida, mes sinna sihe progetu olliva’. Hangumise’, iilmainitu’ veateate’, uutmadu’ prauseri kinnimineku’… Noo’ ütenkoon idiootselt koostetu’ küssädegä andseva paraja jõledukse. Ime, et ülepää kedägi lõpuni tettä suutse!
Masendav, masendav, masendav!!!

Vast oless järgmene kõrd kasulikumb anaali vai oraali asemel ütstõist õigede auku panna, saass lõpuss mõne kõrraliku IT-latsekse ka sünnitetü’. Sotsioluugilisest latseksest rüükmädä. Praegasel om peräkü kaasasündnü’ süüfilis, narkosõltuvus nink alkoholisündroom.
Esiki mia oskass parembide tettä.
“Vägev” e-riik meil! :P